Kuna globaalse kliimamuutuse probleem muutub üha tõsisemaks, keskenduvad riigid üle maailma üha enam uute energiaallikate arendamisele. Fotogalvaaniline ja tuuleenergia kui kaks puhta energia hiiglast on pikka aega mänginud olulist rolli tärkavas energiamaastikul. Fotogalvaanilisel ja tuuleenergial on aga selged eelised; kes võidutseb tulevasel energiaajastul? Kumb on parem väljavaade: fotogalvaanilise elektri tootmine või tuuleenergia tootmine? See on olnud tööstusharu huvi keskpunktis.
I. Turunõudlus ja kasvupotentsiaal
Ülemaailmse vajaduse tõttu vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid ja saavutada säästev areng on viimastel aastatel dramaatiliselt suurenenud nõudlus fotogalvaanilise ja tuuleenergia tootmise järele. Nii fotogalvaanilise kui ka tuuleenergia valdkonna ettevõtted on kogenud erakordset kasvu, suuresti tänu riiklikele õigusaktidele.
Turunõudluse seisukohast näib aga fotogalvaanilisel energiatootmisel olevat suurem potentsiaal. Tänu oma hajutatud olemusele saab fotogalvaanilist energiatootmist laialdaselt kasutada elamute katustel, ärihoonetes, põllumajanduslikes kasvuhoonetes ja muudel põldudel, laiendades turu rakendusvõimalusi. Tuuleenergia tootmist seevastu piiravad geograafiline asukoht ja tuulevarud, mistõttu on ärilised rakendused piiratud.
2. Tehnoloogia küpsus ja uuendusvõime
Tehnoloogilise küpsuse osas on tuuleenergia tootmistehnoloogia suhteliselt küps ja on tegutsenud aastaid, pakkudes maailmale usaldusväärset taastuvenergiat. Päikeseenergia tehnoloogia on aga viimastel aastatel kiiresti arenenud, eriti tänu fotogalvaaniliste materjalide, akude efektiivsuse ja energia salvestamise tehnoloogia täiustustele, mis on märkimisväärselt suurendanud fotogalvaanilise energia tootmise konkurentsivõimet.
Lisaks näitab fotogalvaanikaäri märkimisväärset innovatsioonipotentsiaali. Fotogalvaanika ja energia salvestamise, fotogalvaanilise ja vesinikenergia ning teiste valdkondade piiriülene integreerimine on avanud päikeseenergia tööstuse arenguks piiramatud võimalused. Tuuleenergia tootmises on seevastu toimunud väga vähe tehnoloogilisi edusamme, kusjuures peamine fookus on olnud tuuleturbiinide efektiivsuse ja töökindluse parandamisel.
3. Maksumus ja investeeringutasuvus.
Uute energiaprojektide elujõulisuse määramisel on olulised tegurid kulud ja investeeringutasuvus. Mis puutub kuludesse, siis päikeseenergia tehnoloogia pideva arengu ja tööstusahela täiustumisega on fotogalvaanilise energia tootmise maksumus oluliselt vähenenud ning see läheneb nüüd traditsioonilise energia tootmise maksumusele või on isegi odavam. Samal ajal langeb tuuleenergia tootmise maksumus aasta-aastalt, jäädes siiski veidi kõrgemaks kui fotogalvaanilise energia tootmise maksumus.
Fotogalvaanilised elektritootmisprojektid on oma lühema investeerimistsükli ja suurema tootluse tõttu kaasanud märkimisväärse hulga sotsiaalset kapitali. Lisaks on fotogalvaanilistel elektrijaamadel minimaalsed tegevus- ja hoolduskulud, mis parandab nende investeeringutasuvust. Tuuleenergiaprojektidel on seevastu pikem investeeringutasuvus, neid mõjutavad poliitika, geograafiline asukoht ja muud tegurid ning nendega kaasneb suhteliselt kõrge investeerimisrisk.
4. Keskkonnakohanemisvõime ja sotsiaalne aktsepteerimine
Keskkonnapaindlikkuse seisukohast on fotogalvaanilisel ja tuuleenergial erinevad omadused. Fotogalvaaniline energia vajab head päikesevalgust, kuid tõhusat energiatootmist saab saavutada piisava päikesevalgusega kohtades; tuuleenergia tootmine sõltub tuuleressurssidest ja sobib kõige paremini tuuleenergiarikastesse piirkondadesse. Mõlemad täiendavad teineteist keskkonnapaindlikkuse osas ja töötavad koos, et aidata kaasa ülemaailmsele energiasiirdele.
Fotogalvaaniline energia tootmine on avalikkuse seas laiemalt aktsepteeritud tänu oma väikesele jalajäljele, madalale müratasemele ja vähesele visuaalsele mõjule. Tuuleenergiaprojektid seevastu nõuavad sageli suurte tuuleparkide rajamist maalilistesse kohtadesse, mis võib mõjutada kohalikku looduskeskkonda ja maastikku, tekitades avalikkuses muret ja arutelu.
Kokkuvõttes pakuvad päikese- ja tuuleenergia tootmine selgeid eeliseid turunõudluse, tehnoloogilise küpsuse, kulude ja investeeringutasuvuse, keskkonnaalase paindlikkuse ja ühiskondliku aktsepteerimise osas. Kuigi fotogalvaanilisel energia tootmisel on mõnes mõttes suurem potentsiaal, mängib olulist rolli ka tuuleenergia tootmine. Seetõttu ei tohiks päikese- ja tuuleenergia tulevasel energiaperioodil konkureerida, vaid pigem teineteist täiendada, koostööd teha ja panustada süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise ja säästva arengu eesmärkide saavutamisse kogu maailmas.
